Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid e-õppes

Tervituus!


Koolitajal on kindlasti sotsiaalset tarkvara kasutavale õppijale toeks olemisel suur roll. Kui koolitaja ei saa olla vahetus kontaktis õppijaga, peab ta kindlustama õppijale head emotsioonid, et õppijat töösse kaasata ning et töö oleks tema jaoks ka piisavalt efektiivne ja kasulik. Usun, et koolitaja peaks oma õppetöö ja kursuse üles ehitama headele emotsioonidele. Emotsioonid on nii vahetud asjad, et isegi läbi veebi on lihtne aru saada, kui koolitaja on mingil teisel "planeedil" või teise suhtumisega kui hetkel/sellel kursusel oleks vaja. Nagu uuringust ka välja tuli, siis inimestel kes alustavad e-õppega, on esialgu alati rõõm ja uudishimu kursust sotsiaalse tarkvara pinnal alustada. Arvan et see mängib väga suurt rolli täiskasvanuõppes, sest täiskasvanu pole kohustatud kursusest osa võtma ja suurtel kordadel juhtudest valib siiski ise omale e-kursuse.
Kui alustada positiivsest siis kindlasti on ülimalt tähtis sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalse õppimise juures see, et õppija saab isa valida nii koha kui ka enamatel juhtudel aja, millal sotsiaalse õppimisega tegeleda. Näiteks, uurimusest tuli välja, et inimestele valmistab rõõmu see, et nad saavad õppida ja ennast areneda olenemata sellest, milline on nende asukoht või millised on nende ülesanded ja kohustused elus. Tihtipeale arvatakse et õppida ei saa, kuna elus on palju kohustusi ja neid unarusse jätta oleks halb. Kindlasti pole ükski lapsevanem nõus kulutama oma pere aega õppimisele. E-õppe võimalus on aga midagi uut ja innovaatilist nende inimeste jaoks, kellel on võimalik kulutada aega õppimisele oma arvuti tagant. Võibolla ei leia nad aega et kuskile kaugele õppekohta kohale sõita ja seal pikk loeng veeta, aga e-õpe ja sotsiaalsed vahendid muudavad selle tema jaoks kordades kergemaks. Nagu uurimusest välja tuli, siis aja jooksul see suur huvi, rõõm ja uudishimu küll langesid, sest e-õpe tundus kuidagi üksik. Kui aga õppijad mõistsid, et tegelikult on alati võimalik teistega interneti teel ühendust võtta, siis rõõm ja huvi siiski taastusid. Õppijate arvates toetas see ka kindlasti uute kontaktide tekkimist e-õppes, mis on igal juhul kasulik.
Ühe väga positiivse poolena tõid õppijad kindlasti välja selle, et nad tundsid rõõmu ja uhkust kui kursus sai läbi. Nad tundsid, et on midagi nii olulist ise saavutanud. Väga tähtis osa e-õppel ja õppijate positiivsete emotsioonide taseme kõrgel hoidmisel on aga kindlasti ka koolitaja poolne tagasiside. Nagu uuringust ka välja tuli, siis õppija, kes sai tagasisidet, oskas ennast peale iga ülesande sooritamist aina paremini analüüsida ja läbi selle jällegi areneda. Arvan, et kui e-õppel peaaegu et puudub otsene kontakt ja reaalne suhtlus, siis mängib tagasiside õppija jaoks väga suurt rolli.

Kui nüüd rääkida negatiivsetest emotsioonidest, siis esimesena tooksin kindlasti välja selle, et praeguse ajastu täiskasvanud õppija tunneb siiski veel hirmu e-õppe ees. Nagu uuringust välja tuli, siis hirm ja ebakindlus on need sõnad mis käivad täiskasvanud õppijaga sotsiaalset tarkvara kasutades kaasas. Inimestel, kes on ebakindlad, on põhjus ilmselt selles, et igapäevaselt nad ei kasuta nii palju ja nii erinevaid sotsiaalse tarkvara vahendeid, kui sellel kursusel tuleb plaani. Üks õppija tõi kindlasti välja selle, et meetodid e-õppimise juures on nii erinevad. Hirm üksinda ja distantsilt õppimise ees on suur. Siinkohal hoiab hirm ka inimesi tagasi uusi asju proovima. Palju pole selliseid inimesi, kes julgeks pea ees tundmatus kohas vette hüpata, sest hirm ennast naerualuseks teha on liialt suur. Toodi ka veel välja seda, et inimesed ei oska ennast internetis väljendada. Päris elus kasutatakse hääletooni, kehakeelt, miimikat jne. Internetis aga neid asju kasutada ei saa. Üks naine tõi välja selle, et tema eneseväljendus internetis võib jätta temast ebakompetentse või naeruväärse mulje. Inimesed kes pole harjunud internetis suhtlema, on kindlasti sellistel juhtudel väga ebakindlad. Ma totaalselt mõistan sellist asja, sest minu ema on üks sellistest inimestest, kellel on tohutult raske emaile saata, sest iga kord enne saatmist loeb ta oma emaili läbi ja mõistab seda erinevalt. Tema jaoks on väga tähtis, et tema jutt jõuaks saajani just nii nagu tema on seda mõelnud. Ema on veel öelnud ka seda, et see, kuidas saaja tema emaili mõistab, oleneb paljuski saaja tujust ja emotsioonidest. Arvan et tal on täiesti õigus. Sama mure oli ka intervjueeritavatel, kellest tekstis juttu. Probleem või negatiivne emotsioon millest samuti rääkida tahaksin on üksindus. Õppija jääb üksi ja isoleerituks ja see tekitab tihti käega löömise tunde. Ja nagu enne mainisin, hirmus on abi ka küsida. Seetõttu võibki õppija ennast sellel kursusel üleliigse või ebamäärasena tunda. Lõpetuseks toodi negatiivsete emotsioonide all ka väsimust. 32 aastane õpetaja Nora tõi välja selle, et kuna tal on kodus palju kohustusi ning lapsed, siis tihti jääb õppimine viimasele minutile. Viimasel minutil ja hilja õhtul õppides on aju juba väsinud ja sel hetkel ei suudagi genereerida häid ideid ja lennukaid lahendusi.
Kindlasti on aja jagamine suur probleem, ka minu jaoks. Kui enda kogemustest rääkida, siis ka minul olid esialgu e-õppe ja sotsiaalset tarkvara hõlmavast kursusest positiivsed emotsioonid. Uudishimu ja õpihimu ja rõõm midagi uut teada saada. Aga peale kindlasti see langes. Minu jaoks tekkis kohe algul üks häiriv faktor. Ülikooli tunniplaanis oli Sotsiaalne tarkvara õppimise toetajana esmaspäeva hommikul, aga tegelikult pidi kodutöö esitama juba pühapäeva õhtul. Tihti ma ei jõudnudki tähtajaks tööd esitada, sest minu jaoks sobiski ainult esmaspäeva hommik. Võibolla mängisid rolli siin minu kohustused või siis negatiivsed emotsioonid, tänu millele ma ei suutnud ennast ümber häälestada et eelneva nädala jooksul kodutöö ära teha. Nüüd on igatahes see hetk, kus 23.58 ma kirjutamise lõpetan.

PS! Minu e-kursus DIY diivaniparandusest leiad siit