Tervituus!
Koolitajal on kindlasti sotsiaalset tarkvara kasutavale õppijale toeks olemisel suur roll. Kui koolitaja ei saa olla vahetus kontaktis õppijaga, peab ta kindlustama õppijale head emotsioonid, et õppijat töösse kaasata ning et töö oleks tema jaoks ka piisavalt efektiivne ja kasulik. Usun, et koolitaja peaks oma õppetöö ja kursuse üles ehitama headele emotsioonidele. Emotsioonid on nii vahetud asjad, et isegi läbi veebi on lihtne aru saada, kui koolitaja on mingil teisel "planeedil" või teise suhtumisega kui hetkel/sellel kursusel oleks vaja. Nagu uuringust ka välja tuli, siis inimestel kes alustavad e-õppega, on esialgu alati rõõm ja uudishimu kursust sotsiaalse tarkvara pinnal alustada. Arvan et see mängib väga suurt rolli täiskasvanuõppes, sest täiskasvanu pole kohustatud kursusest osa võtma ja suurtel kordadel juhtudest valib siiski ise omale e-kursuse.
Kui alustada positiivsest siis kindlasti on ülimalt tähtis sotsiaalse tarkvara ja sotsiaalse õppimise juures see, et õppija saab isa valida nii koha kui ka enamatel juhtudel aja, millal sotsiaalse õppimisega tegeleda. Näiteks, uurimusest tuli välja, et inimestele valmistab rõõmu see, et nad saavad õppida ja ennast areneda olenemata sellest, milline on nende asukoht või millised on nende ülesanded ja kohustused elus. Tihtipeale arvatakse et õppida ei saa, kuna elus on palju kohustusi ja neid unarusse jätta oleks halb. Kindlasti pole ükski lapsevanem nõus kulutama oma pere aega õppimisele. E-õppe võimalus on aga midagi uut ja innovaatilist nende inimeste jaoks, kellel on võimalik kulutada aega õppimisele oma arvuti tagant. Võibolla ei leia nad aega et kuskile kaugele õppekohta kohale sõita ja seal pikk loeng veeta, aga e-õpe ja sotsiaalsed vahendid muudavad selle tema jaoks kordades kergemaks. Nagu uurimusest välja tuli, siis aja jooksul see suur huvi, rõõm ja uudishimu küll langesid, sest e-õpe tundus kuidagi üksik. Kui aga õppijad mõistsid, et tegelikult on alati võimalik teistega interneti teel ühendust võtta, siis rõõm ja huvi siiski taastusid. Õppijate arvates toetas see ka kindlasti uute kontaktide tekkimist e-õppes, mis on igal juhul kasulik.
Ühe väga positiivse poolena tõid õppijad kindlasti välja selle, et nad tundsid rõõmu ja uhkust kui kursus sai läbi. Nad tundsid, et on midagi nii olulist ise saavutanud. Väga tähtis osa e-õppel ja õppijate positiivsete emotsioonide taseme kõrgel hoidmisel on aga kindlasti ka koolitaja poolne tagasiside. Nagu uuringust ka välja tuli, siis õppija, kes sai tagasisidet, oskas ennast peale iga ülesande sooritamist aina paremini analüüsida ja läbi selle jällegi areneda. Arvan, et kui e-õppel peaaegu et puudub otsene kontakt ja reaalne suhtlus, siis mängib tagasiside õppija jaoks väga suurt rolli.
Kui nüüd rääkida negatiivsetest emotsioonidest, siis esimesena tooksin kindlasti välja selle, et praeguse ajastu täiskasvanud õppija tunneb siiski veel hirmu e-õppe ees. Nagu uuringust välja tuli, siis hirm ja ebakindlus on need sõnad mis käivad täiskasvanud õppijaga sotsiaalset tarkvara kasutades kaasas. Inimestel, kes on ebakindlad, on põhjus ilmselt selles, et igapäevaselt nad ei kasuta nii palju ja nii erinevaid sotsiaalse tarkvara vahendeid, kui sellel kursusel tuleb plaani. Üks õppija tõi kindlasti välja selle, et meetodid e-õppimise juures on nii erinevad. Hirm üksinda ja distantsilt õppimise ees on suur. Siinkohal hoiab hirm ka inimesi tagasi uusi asju proovima. Palju pole selliseid inimesi, kes julgeks pea ees tundmatus kohas vette hüpata, sest hirm ennast naerualuseks teha on liialt suur. Toodi ka veel välja seda, et inimesed ei oska ennast internetis väljendada. Päris elus kasutatakse hääletooni, kehakeelt, miimikat jne. Internetis aga neid asju kasutada ei saa. Üks naine tõi välja selle, et tema eneseväljendus internetis võib jätta temast ebakompetentse või naeruväärse mulje. Inimesed kes pole harjunud internetis suhtlema, on kindlasti sellistel juhtudel väga ebakindlad. Ma totaalselt mõistan sellist asja, sest minu ema on üks sellistest inimestest, kellel on tohutult raske emaile saata, sest iga kord enne saatmist loeb ta oma emaili läbi ja mõistab seda erinevalt. Tema jaoks on väga tähtis, et tema jutt jõuaks saajani just nii nagu tema on seda mõelnud. Ema on veel öelnud ka seda, et see, kuidas saaja tema emaili mõistab, oleneb paljuski saaja tujust ja emotsioonidest. Arvan et tal on täiesti õigus. Sama mure oli ka intervjueeritavatel, kellest tekstis juttu. Probleem või negatiivne emotsioon millest samuti rääkida tahaksin on üksindus. Õppija jääb üksi ja isoleerituks ja see tekitab tihti käega löömise tunde. Ja nagu enne mainisin, hirmus on abi ka küsida. Seetõttu võibki õppija ennast sellel kursusel üleliigse või ebamäärasena tunda. Lõpetuseks toodi negatiivsete emotsioonide all ka väsimust. 32 aastane õpetaja Nora tõi välja selle, et kuna tal on kodus palju kohustusi ning lapsed, siis tihti jääb õppimine viimasele minutile. Viimasel minutil ja hilja õhtul õppides on aju juba väsinud ja sel hetkel ei suudagi genereerida häid ideid ja lennukaid lahendusi.
Kindlasti on aja jagamine suur probleem, ka minu jaoks. Kui enda kogemustest rääkida, siis ka minul olid esialgu e-õppe ja sotsiaalset tarkvara hõlmavast kursusest positiivsed emotsioonid. Uudishimu ja õpihimu ja rõõm midagi uut teada saada. Aga peale kindlasti see langes. Minu jaoks tekkis kohe algul üks häiriv faktor. Ülikooli tunniplaanis oli Sotsiaalne tarkvara õppimise toetajana esmaspäeva hommikul, aga tegelikult pidi kodutöö esitama juba pühapäeva õhtul. Tihti ma ei jõudnudki tähtajaks tööd esitada, sest minu jaoks sobiski ainult esmaspäeva hommik. Võibolla mängisid rolli siin minu kohustused või siis negatiivsed emotsioonid, tänu millele ma ei suutnud ennast ümber häälestada et eelneva nädala jooksul kodutöö ära teha. Nüüd on igatahes see hetk, kus 23.58 ma kirjutamise lõpetan.
PS! Minu e-kursus DIY diivaniparandusest leiad siit
Sunday, May 8, 2016
Monday, May 2, 2016
Arvamuslugu, 2026 aasta ja minu e-kursus
Tere!
Täna kirjutan kolmest asjast. Esimese asjana, artikkel e-learn magazine lehelt.
Minu valitu leiad siit.
Teiseks - õppimine aastal 2026.
Kolmandaks - minu e-kursus.
Will E-Learning Kill the University
See artikkel kirjutab sellest, kuidas e-õpe on seotud ülikoolis õppimisega. Artikli autor Alison toob välja selle, et ülikooli juures on e-õpe kui kahe otsaga mõõk, ühelt poolt väga tervitatav, positiivne ja arendav - teiselt poolt aga välistab aina rohkem igapäevast inimestevahelist suhtlust. Eks minu arvates on see samamoodi kahe otsaga asi. Kui mõtlen enda seisukohast, siis on e-õpe äge, sest seda saab teha igal pool ja igal ajal. Samas, nagu atikli autor mainib, et kaob ära personaalsus õppimisel. Julgen tugevalt vastupidist väita. E-õpe tundub minu jaoks kuidagi veel rohkem personaalne. Võibolla lähtun ma enda kogemustest ja seetõttu tundub minu jaoks e-õpe just personaalsem. Üks oluline osa, mida sellest artiklist välja tahaksin tuua käsitlebki kindlasti seda, et e-õpe annab vabad käed ja e-kursusel osalemiseks ei pea oma elus tegema nii suuri muutusi. Näiteks, mõned inimesed kolivad ja tulevad töölt ära et õppida. E-kursusel osaledes nii suuri samme astuma ei pea. Vahel pole isegi võimalik töölt lahkuda. Samas - mind liigutas väga see osa artiklist, kus räägiti sellest, et e-kursusel omandatu pole nii tõsiselt võetav kui tavaõpe. Ei teagi nüüd, kas nõustuda või mitte. Artiklist jäi selline mulje, et mõned inimesed võtavad e-õpet kui mingi poe kliendikaardi või pangakaardi avalduse täitmist - täidad avalduse ja ootad selle plastik-kaardi valmimist. Ma ikkagi vist vaidleks vastu, sest praegune e-õpe ei ole kindlasti ainult slaidide läbi vaatamine. Sotsiaalne tarkvara ja selle võimalused on nii piiramatud, et olen igal juhul e-õppe poolt.
Õppimine aastal 2026
Kui hakata mõtlema õppimisele aastal 2026, siis võime ette kujutada tulnukaid ja lendavaid raamatuid jne jne. Aga kui nüüd reaalsed olla, siis ma väga ei usu, sest 2026 on ainult 10 aasta kaugusel. Sain just 26ndal aasta vanemaks, nii et mõtted on viimased 2 nädalat keerelnud polar loop aktiivsuskella ümber. Ma millegipärast arvangi seda, et õppimine muutub sotsiaalset tarkvara kasutades kõvasti mugavamaks. Laptop ja tahvelarvuti on selleks ajaks kindlasti juba aegunud ja kohmakad vahendid. Võibolla hakkab minu õppimine 10 aasta pärast toimuma läbi polar loopi ( Kui hakkas huvitama, siis rohkem infot saab siit) või siis läbi päikseprillide. Mõte liikus praegu selleni, et nutiprillid on 2026 igapäevane nähtus ja prillid tuvastavad sinu ümber erinevaid asju ja korjavad nendest informatsiooni. Tulevase andragoogina olen aru saanud, et õppimine on nii lai mõiste ja inimene õpib läbi elu koguaeg ja igal pool. Usun et 10 aasta pärast on sotsiaalne tarkvara ja selle kasutamine õppimise toetajana väga ajakohane ja asjakohane, sest sellega saab kärpida ka kulusid. Arvan, et üks polar loop (kasutan võibolla õppimiseks aastal 2026), mille aku peab peale ühte laadimist vastu 8 päeva, on kindlasti säästlikum kui suured ülikooli saalid oma elektritarbimisega. Kui kogu maailm liigub aina loodussäästlikuma eluviisi poole, siis arvan et õppimine ja selle viisid ei tohiks ka maha jääda. Loodussäästlik õppimine on tuleviku uus viis õppimiseks. Kuna see blogi on selles mõttes hea, et need postitused jäävad siia veebi ringlema ja ära ei kustu, siis saan 10 aasta pärast vaadata, kas asjad on nii arenenud nagu arvasin. Lisan siia ühe väikse videoklipi sellest, mis võib vabalt 10 aasta pärast täiesti reaalne olla.
Naistesaade juba teab, kuidas 10 aasta pärast elatakse. Mina kujutan küll ette et minu uuest polar loopist tõuseb välja hologramm-ekraan. Nutimasinad on praegu nii suures arengus, et need mõtted pole üldse nii võimatud.
Kui nüüd rääkida minu e-kursusest, siis mina jäin oma ülesannetega väga maiseks. Ma sain omale hiljuti "uue" nahkdiivani - ühe vana, teise uus. Selle seisukord pole üldse hea, aga tundsin selles suurt ja mahlakat väljakutset. Mis saakski parem olla, kui minu diivani imelise muutumise saab jagada e-õppeks. Lahendan oma e-õppe nii, et iga postitus ( täpsemalt on neid 5), on üks osa mööbli muutusest. Õppija jaoks on tema enda otsustada, millise väsinud nahkmööbli ta valib. Kursus toimiks nii, et vajalikud vahendid saadan osalejatele mina, see tähendab et teeme kõike koos ja samade materjalidega, aga koht ja aeg on erinev. Kirjutan 5 blogipostitust, kus igaüks on samm lähemale ilusale nahkdiivanile. Lisan kindlasti igasse oma postitusse palju pilte ja videoid ning ootan sama ka õppijailt.
Postitused/e-õppe päevad:
1. Tutvustuspostitus + minu diivan.
Saadan kõigile postiga vahendid, õppija valib välja oma mööblitüki ja loob ka selle tarbeks blogi.
2. Remont ja parandus (Suured augud ja katki rebenenud nahk)
3. Vana lõhn ja bakterid
4. Nahamõrad ja nende parandus.
5. Puhastus, hooldus, läige ja kuidas parandused kauakestvaks muuta.
Igal nädalal teen ühe postituse ja õppijatelt ootan sama.
Blogimiseks kasutame bloggerit, videoid lisan youtube'i ja pidevaks vestluseks kasutame whatsapp vestlust, sest seal saame jagada nii muresid, pilte kui ka videosid. Arvan, et rõõm isetehtud asjast on suurim rõõm. Kindlasti panen rõhku sellele, et kõik see töö kursuse vältel oleks soodne.
Ilusat päikselist Maid!! :)
Täna kirjutan kolmest asjast. Esimese asjana, artikkel e-learn magazine lehelt.
Minu valitu leiad siit.
Teiseks - õppimine aastal 2026.
Kolmandaks - minu e-kursus.
Will E-Learning Kill the University
See artikkel kirjutab sellest, kuidas e-õpe on seotud ülikoolis õppimisega. Artikli autor Alison toob välja selle, et ülikooli juures on e-õpe kui kahe otsaga mõõk, ühelt poolt väga tervitatav, positiivne ja arendav - teiselt poolt aga välistab aina rohkem igapäevast inimestevahelist suhtlust. Eks minu arvates on see samamoodi kahe otsaga asi. Kui mõtlen enda seisukohast, siis on e-õpe äge, sest seda saab teha igal pool ja igal ajal. Samas, nagu atikli autor mainib, et kaob ära personaalsus õppimisel. Julgen tugevalt vastupidist väita. E-õpe tundub minu jaoks kuidagi veel rohkem personaalne. Võibolla lähtun ma enda kogemustest ja seetõttu tundub minu jaoks e-õpe just personaalsem. Üks oluline osa, mida sellest artiklist välja tahaksin tuua käsitlebki kindlasti seda, et e-õpe annab vabad käed ja e-kursusel osalemiseks ei pea oma elus tegema nii suuri muutusi. Näiteks, mõned inimesed kolivad ja tulevad töölt ära et õppida. E-kursusel osaledes nii suuri samme astuma ei pea. Vahel pole isegi võimalik töölt lahkuda. Samas - mind liigutas väga see osa artiklist, kus räägiti sellest, et e-kursusel omandatu pole nii tõsiselt võetav kui tavaõpe. Ei teagi nüüd, kas nõustuda või mitte. Artiklist jäi selline mulje, et mõned inimesed võtavad e-õpet kui mingi poe kliendikaardi või pangakaardi avalduse täitmist - täidad avalduse ja ootad selle plastik-kaardi valmimist. Ma ikkagi vist vaidleks vastu, sest praegune e-õpe ei ole kindlasti ainult slaidide läbi vaatamine. Sotsiaalne tarkvara ja selle võimalused on nii piiramatud, et olen igal juhul e-õppe poolt.
Õppimine aastal 2026
Kui hakata mõtlema õppimisele aastal 2026, siis võime ette kujutada tulnukaid ja lendavaid raamatuid jne jne. Aga kui nüüd reaalsed olla, siis ma väga ei usu, sest 2026 on ainult 10 aasta kaugusel. Sain just 26ndal aasta vanemaks, nii et mõtted on viimased 2 nädalat keerelnud polar loop aktiivsuskella ümber. Ma millegipärast arvangi seda, et õppimine muutub sotsiaalset tarkvara kasutades kõvasti mugavamaks. Laptop ja tahvelarvuti on selleks ajaks kindlasti juba aegunud ja kohmakad vahendid. Võibolla hakkab minu õppimine 10 aasta pärast toimuma läbi polar loopi ( Kui hakkas huvitama, siis rohkem infot saab siit) või siis läbi päikseprillide. Mõte liikus praegu selleni, et nutiprillid on 2026 igapäevane nähtus ja prillid tuvastavad sinu ümber erinevaid asju ja korjavad nendest informatsiooni. Tulevase andragoogina olen aru saanud, et õppimine on nii lai mõiste ja inimene õpib läbi elu koguaeg ja igal pool. Usun et 10 aasta pärast on sotsiaalne tarkvara ja selle kasutamine õppimise toetajana väga ajakohane ja asjakohane, sest sellega saab kärpida ka kulusid. Arvan, et üks polar loop (kasutan võibolla õppimiseks aastal 2026), mille aku peab peale ühte laadimist vastu 8 päeva, on kindlasti säästlikum kui suured ülikooli saalid oma elektritarbimisega. Kui kogu maailm liigub aina loodussäästlikuma eluviisi poole, siis arvan et õppimine ja selle viisid ei tohiks ka maha jääda. Loodussäästlik õppimine on tuleviku uus viis õppimiseks. Kuna see blogi on selles mõttes hea, et need postitused jäävad siia veebi ringlema ja ära ei kustu, siis saan 10 aasta pärast vaadata, kas asjad on nii arenenud nagu arvasin. Lisan siia ühe väikse videoklipi sellest, mis võib vabalt 10 aasta pärast täiesti reaalne olla.
Naistesaade juba teab, kuidas 10 aasta pärast elatakse. Mina kujutan küll ette et minu uuest polar loopist tõuseb välja hologramm-ekraan. Nutimasinad on praegu nii suures arengus, et need mõtted pole üldse nii võimatud.
Minu e-kursus
Kui nüüd rääkida minu e-kursusest, siis mina jäin oma ülesannetega väga maiseks. Ma sain omale hiljuti "uue" nahkdiivani - ühe vana, teise uus. Selle seisukord pole üldse hea, aga tundsin selles suurt ja mahlakat väljakutset. Mis saakski parem olla, kui minu diivani imelise muutumise saab jagada e-õppeks. Lahendan oma e-õppe nii, et iga postitus ( täpsemalt on neid 5), on üks osa mööbli muutusest. Õppija jaoks on tema enda otsustada, millise väsinud nahkmööbli ta valib. Kursus toimiks nii, et vajalikud vahendid saadan osalejatele mina, see tähendab et teeme kõike koos ja samade materjalidega, aga koht ja aeg on erinev. Kirjutan 5 blogipostitust, kus igaüks on samm lähemale ilusale nahkdiivanile. Lisan kindlasti igasse oma postitusse palju pilte ja videoid ning ootan sama ka õppijailt.
Postitused/e-õppe päevad:
1. Tutvustuspostitus + minu diivan.
Saadan kõigile postiga vahendid, õppija valib välja oma mööblitüki ja loob ka selle tarbeks blogi.
2. Remont ja parandus (Suured augud ja katki rebenenud nahk)
3. Vana lõhn ja bakterid
4. Nahamõrad ja nende parandus.
5. Puhastus, hooldus, läige ja kuidas parandused kauakestvaks muuta.
Igal nädalal teen ühe postituse ja õppijatelt ootan sama.
Blogimiseks kasutame bloggerit, videoid lisan youtube'i ja pidevaks vestluseks kasutame whatsapp vestlust, sest seal saame jagada nii muresid, pilte kui ka videosid. Arvan, et rõõm isetehtud asjast on suurim rõõm. Kindlasti panen rõhku sellele, et kõik see töö kursuse vältel oleks soodne.
Ilusat päikselist Maid!! :)
Monday, April 25, 2016
Minu alternatiiv blogile
Tervituuus!
Mina valisin blogile alternatiiviks sellise tarkvara nagu Medium. See on kohati sarnane pinterestiga, aga sellel on ka oma lisand selle näol, et lisaks meeldiva jälgimisele saab sinna ka oma blogipostitusi kirjutada. Ja muide - selle loojad on samad mehed, kes on loonud pinteresti ja twitter ;)
Üks hea asi minu jaoks on ka see, et Medium kontot saab siduda nii Twitteri, Facebooki kui ka Google kasutajaga. Mulle meeldib see, kui ei pea igale poole eraldi kasutajat tegema, sest lõpuks on kasutajaid igal pool päris palju ja see on üks suur segadus.
Peale registreerimist palus Medium mul valida väljatoodud teemadest mulle meeldivamaid, et koostada siis nende abil minu "reading list".
Peale seda saad hakata elama!
Nagu blogi ikka, saab ise kirjutada ja ka teiste omi lugeda. Aga mis kõige vingem. Kõik inspireerivad laused saab enda jaoks salvestada - tweetida, higlightida või enda jaoks salvestada.
Medium on iga päev täis inspireerivaid ja huvitavaid kirjutisi, mis ei jäta mitte kedagi külmaks. Ja sa saad tunda ennast osakesena sellest Mediumi kogukonnast!
Mina valisin blogile alternatiiviks sellise tarkvara nagu Medium. See on kohati sarnane pinterestiga, aga sellel on ka oma lisand selle näol, et lisaks meeldiva jälgimisele saab sinna ka oma blogipostitusi kirjutada. Ja muide - selle loojad on samad mehed, kes on loonud pinteresti ja twitter ;)
Peale registreerimist palus Medium mul valida väljatoodud teemadest mulle meeldivamaid, et koostada siis nende abil minu "reading list".
Peale seda saad hakata elama!
Nagu blogi ikka, saab ise kirjutada ja ka teiste omi lugeda. Aga mis kõige vingem. Kõik inspireerivad laused saab enda jaoks salvestada - tweetida, higlightida või enda jaoks salvestada.
Medium on iga päev täis inspireerivaid ja huvitavaid kirjutisi, mis ei jäta mitte kedagi külmaks. Ja sa saad tunda ennast osakesena sellest Mediumi kogukonnast!
Sunday, April 17, 2016
Eesti akvaristid - Facebooki grupp kalapidajatele
Tere!
Uurisime facebooki gruppi nimega "Eesti akvaristid".
KIRJELDUS
Uurisime facebooki gruppi nimega "Eesti akvaristid".
KIRJELDUS
Sotsiaalne tarkvara ja selle kaudu õppimine - hea või halb?
Tervitus!
Ma mäletan kui meile toodi koju esimene arvuti, see oli minu jaoks nagu ilmaime. Milline imeline vidin ja mida kõike see veel meile võimaldas. Nüüd muidugi on kohutavalt naljakas seda mõelda, aga esialgu polnud mul aimugi, et seal on veel midagi peale Paint'i ja Neti.ee. Paint oli juba tõeline WOW-efekt. Võin julgelt öelda, et eks need olid tegelikult esimesed sammud sotsiaalse õppimise suunas. Neti.ee ikkagi oli põhiline otsingumootor. Esialgu lubas see meil ju telefoniraamatud unustada, mis oli ikka tõeline boonus! Neti.ee viitas sellistele lehekülgedele nagu 1182.ee ja 1188.ee .
Kui nüüd mõelda tehnoloogia arengule ja refereeritavale materjalile, siis ma julgen nii enda kui ka tarkade meeste (Anderson, Armstrong, Franklin, Bandura) seisukohalt öelda, et sotsiaalne õppimine on siiski pigem positiivse mõjuga. Näiteks tooksin välja konstruktivismi. Inimesed saavad kiirelt ligipääsu nii suurele materjalile, mis internetis liikleb. Kaasates sinna enda kogemused, oskused, teadmised jne, saab konstrueerida midagi uut. Siinkohal on kindlasti näha suurt erinevust. Ma tooksin näiteks põhikooli referaadid aastast 1982 ja kõrvutaksin need 2016 aasta referaatidega. Informatsiooni kättesaadavus on nii suurelt muutunud, et lapsed arenevad läbi selle palju rohkem.
Siinkohal ma nõustun Pete Pelbergiga (PETE ON SIIN), et grupis töötades on inimesed produktiivsemad või siis saavutavad paremaid tulemusi. Kui 2016 aasta põhikooli õpilane kasutab oma töös annaabi.ee tekste, siis on see tekst kellegi poolt tehtud. Kui ta lisab oma töösse materjale vikipeedia.ee lehelt, on keegi need tekstid sinna jällegi lisanud, Ma võiksin lõputult neid näiteid tuua. Küsimus on aga selles - kas see mitte pole ka tiimina töötamine? Näiteks - annaabi.ee lehel peab kasutatud dokumendi eest maksma annaabi punkte. Kirjutaja aga teenib iga lugemise/allalaadimise pealt. Mina näen et see on justkui mingisugune koostöö liik. Otseloomulikult ma ei vaidle, kui keegi soovib vastupidist väita.
Kui rääkida nüüd sellest 25 000 inimese ülemaailmsest jooksmisest, millest Pete Pelberg on videos räägib, näen ma meeletut kogukonnatunnet. See on jälle natukene teistmoodi. See on midagi omakasupüüdmatut, mis üle maailma inimesi ühendab. Sellegipoolest me näeme, et inimene pole mitte mingil juhul loodud üksi töötama. 16.saj töötasid muusikud ja kunstnikud üksi, aga praegu on 21.saj. Miks muidu loodi Orkut, Skype, Facebook (videokõned, vestlusaknad jne jne). Mina isikult arvan, et inimesed on loodud koos töötama, ja sotsiaalne tarkvara oma võimaluste ja ülemaailmse andmebaasiga ainult rikastab seda.
PS! Minu ja Nele grupianalüüsi postituse leiad siit.
Ma mäletan kui meile toodi koju esimene arvuti, see oli minu jaoks nagu ilmaime. Milline imeline vidin ja mida kõike see veel meile võimaldas. Nüüd muidugi on kohutavalt naljakas seda mõelda, aga esialgu polnud mul aimugi, et seal on veel midagi peale Paint'i ja Neti.ee. Paint oli juba tõeline WOW-efekt. Võin julgelt öelda, et eks need olid tegelikult esimesed sammud sotsiaalse õppimise suunas. Neti.ee ikkagi oli põhiline otsingumootor. Esialgu lubas see meil ju telefoniraamatud unustada, mis oli ikka tõeline boonus! Neti.ee viitas sellistele lehekülgedele nagu 1182.ee ja 1188.ee .
Kui nüüd mõelda tehnoloogia arengule ja refereeritavale materjalile, siis ma julgen nii enda kui ka tarkade meeste (Anderson, Armstrong, Franklin, Bandura) seisukohalt öelda, et sotsiaalne õppimine on siiski pigem positiivse mõjuga. Näiteks tooksin välja konstruktivismi. Inimesed saavad kiirelt ligipääsu nii suurele materjalile, mis internetis liikleb. Kaasates sinna enda kogemused, oskused, teadmised jne, saab konstrueerida midagi uut. Siinkohal on kindlasti näha suurt erinevust. Ma tooksin näiteks põhikooli referaadid aastast 1982 ja kõrvutaksin need 2016 aasta referaatidega. Informatsiooni kättesaadavus on nii suurelt muutunud, et lapsed arenevad läbi selle palju rohkem.
Siinkohal ma nõustun Pete Pelbergiga (PETE ON SIIN), et grupis töötades on inimesed produktiivsemad või siis saavutavad paremaid tulemusi. Kui 2016 aasta põhikooli õpilane kasutab oma töös annaabi.ee tekste, siis on see tekst kellegi poolt tehtud. Kui ta lisab oma töösse materjale vikipeedia.ee lehelt, on keegi need tekstid sinna jällegi lisanud, Ma võiksin lõputult neid näiteid tuua. Küsimus on aga selles - kas see mitte pole ka tiimina töötamine? Näiteks - annaabi.ee lehel peab kasutatud dokumendi eest maksma annaabi punkte. Kirjutaja aga teenib iga lugemise/allalaadimise pealt. Mina näen et see on justkui mingisugune koostöö liik. Otseloomulikult ma ei vaidle, kui keegi soovib vastupidist väita.
Kui rääkida nüüd sellest 25 000 inimese ülemaailmsest jooksmisest, millest Pete Pelberg on videos räägib, näen ma meeletut kogukonnatunnet. See on jälle natukene teistmoodi. See on midagi omakasupüüdmatut, mis üle maailma inimesi ühendab. Sellegipoolest me näeme, et inimene pole mitte mingil juhul loodud üksi töötama. 16.saj töötasid muusikud ja kunstnikud üksi, aga praegu on 21.saj. Miks muidu loodi Orkut, Skype, Facebook (videokõned, vestlusaknad jne jne). Mina isikult arvan, et inimesed on loodud koos töötama, ja sotsiaalne tarkvara oma võimaluste ja ülemaailmse andmebaasiga ainult rikastab seda.
PS! Minu ja Nele grupianalüüsi postituse leiad siit.
Saturday, April 9, 2016
Minu kaart e-õppes
Tervitus!
Olen mitu päeva oma peas idealiseerinud mõtet teha mingi vinge videoblogi postitus, aga kui kevad ja tervis teisiti otsustavad, siis jääb seekord tekstipostitus.
See, et me kasutame palju sotsiaalset tarkvara, tundub täiesti tavaline ja iseenesest mõistetav. Kui hakkasin mõtlema nende erinevate sotsiaalsete tarkvarade peale, kus mina õpin, siis sain kirja päris suure osa. Ma arvan et praegune ühiskond on totaalselt internetis üles kasvanud ja kasutavad igal hetkel oma elu lihtsustamiseks sotsiaalset tarkvara. Võime tuua näiteks tekstitöötlusprogrammid koolitöödes, või eri riikides asuvate ettevõtete vahel tehtavad skype ärikõned. Võimalusi on tohutult. Nii tunnen ka mina, et ma olen täielikult ennast sotsiaalmeediaga ja sotsiaalse tarkvaraga ära mugavdanud. Koostasin kaardi enda poolt kasutatavate sotsiaalsete tarkvarade kohta, samas - on veel palju neid tarkavarasid, mida igapäevaselt kasutan, aga seal ära ei märkinud. Võibolla seetõttu, et ei pidanud seda hetkel oluliseks. Tahtsin keskenduda pigem neile, mis mulle iga päev midagi õpetavad.
Lähenesin nii, et suuremate ikoonidega logod on minu jaoks igapäevaselt rohkem kasutuses ning väiksemad mitte nii palju. Selline on see kaart täna, võibolla järgmine nädal oleks see hoopis teistsugune.
Olen mitu päeva oma peas idealiseerinud mõtet teha mingi vinge videoblogi postitus, aga kui kevad ja tervis teisiti otsustavad, siis jääb seekord tekstipostitus.
See, et me kasutame palju sotsiaalset tarkvara, tundub täiesti tavaline ja iseenesest mõistetav. Kui hakkasin mõtlema nende erinevate sotsiaalsete tarkvarade peale, kus mina õpin, siis sain kirja päris suure osa. Ma arvan et praegune ühiskond on totaalselt internetis üles kasvanud ja kasutavad igal hetkel oma elu lihtsustamiseks sotsiaalset tarkvara. Võime tuua näiteks tekstitöötlusprogrammid koolitöödes, või eri riikides asuvate ettevõtete vahel tehtavad skype ärikõned. Võimalusi on tohutult. Nii tunnen ka mina, et ma olen täielikult ennast sotsiaalmeediaga ja sotsiaalse tarkvaraga ära mugavdanud. Koostasin kaardi enda poolt kasutatavate sotsiaalsete tarkvarade kohta, samas - on veel palju neid tarkavarasid, mida igapäevaselt kasutan, aga seal ära ei märkinud. Võibolla seetõttu, et ei pidanud seda hetkel oluliseks. Tahtsin keskenduda pigem neile, mis mulle iga päev midagi õpetavad.
Lähenesin nii, et suuremate ikoonidega logod on minu jaoks igapäevaselt rohkem kasutuses ning väiksemad mitte nii palju. Selline on see kaart täna, võibolla järgmine nädal oleks see hoopis teistsugune.
Subscribe to:
Comments (Atom)