Täna kirjutan kolmest asjast. Esimese asjana, artikkel e-learn magazine lehelt.
Minu valitu leiad siit.
Teiseks - õppimine aastal 2026.
Kolmandaks - minu e-kursus.
Will E-Learning Kill the University
See artikkel kirjutab sellest, kuidas e-õpe on seotud ülikoolis õppimisega. Artikli autor Alison toob välja selle, et ülikooli juures on e-õpe kui kahe otsaga mõõk, ühelt poolt väga tervitatav, positiivne ja arendav - teiselt poolt aga välistab aina rohkem igapäevast inimestevahelist suhtlust. Eks minu arvates on see samamoodi kahe otsaga asi. Kui mõtlen enda seisukohast, siis on e-õpe äge, sest seda saab teha igal pool ja igal ajal. Samas, nagu atikli autor mainib, et kaob ära personaalsus õppimisel. Julgen tugevalt vastupidist väita. E-õpe tundub minu jaoks kuidagi veel rohkem personaalne. Võibolla lähtun ma enda kogemustest ja seetõttu tundub minu jaoks e-õpe just personaalsem. Üks oluline osa, mida sellest artiklist välja tahaksin tuua käsitlebki kindlasti seda, et e-õpe annab vabad käed ja e-kursusel osalemiseks ei pea oma elus tegema nii suuri muutusi. Näiteks, mõned inimesed kolivad ja tulevad töölt ära et õppida. E-kursusel osaledes nii suuri samme astuma ei pea. Vahel pole isegi võimalik töölt lahkuda. Samas - mind liigutas väga see osa artiklist, kus räägiti sellest, et e-kursusel omandatu pole nii tõsiselt võetav kui tavaõpe. Ei teagi nüüd, kas nõustuda või mitte. Artiklist jäi selline mulje, et mõned inimesed võtavad e-õpet kui mingi poe kliendikaardi või pangakaardi avalduse täitmist - täidad avalduse ja ootad selle plastik-kaardi valmimist. Ma ikkagi vist vaidleks vastu, sest praegune e-õpe ei ole kindlasti ainult slaidide läbi vaatamine. Sotsiaalne tarkvara ja selle võimalused on nii piiramatud, et olen igal juhul e-õppe poolt.
Õppimine aastal 2026
Kui hakata mõtlema õppimisele aastal 2026, siis võime ette kujutada tulnukaid ja lendavaid raamatuid jne jne. Aga kui nüüd reaalsed olla, siis ma väga ei usu, sest 2026 on ainult 10 aasta kaugusel. Sain just 26ndal aasta vanemaks, nii et mõtted on viimased 2 nädalat keerelnud polar loop aktiivsuskella ümber. Ma millegipärast arvangi seda, et õppimine muutub sotsiaalset tarkvara kasutades kõvasti mugavamaks. Laptop ja tahvelarvuti on selleks ajaks kindlasti juba aegunud ja kohmakad vahendid. Võibolla hakkab minu õppimine 10 aasta pärast toimuma läbi polar loopi ( Kui hakkas huvitama, siis rohkem infot saab siit) või siis läbi päikseprillide. Mõte liikus praegu selleni, et nutiprillid on 2026 igapäevane nähtus ja prillid tuvastavad sinu ümber erinevaid asju ja korjavad nendest informatsiooni. Tulevase andragoogina olen aru saanud, et õppimine on nii lai mõiste ja inimene õpib läbi elu koguaeg ja igal pool. Usun et 10 aasta pärast on sotsiaalne tarkvara ja selle kasutamine õppimise toetajana väga ajakohane ja asjakohane, sest sellega saab kärpida ka kulusid. Arvan, et üks polar loop (kasutan võibolla õppimiseks aastal 2026), mille aku peab peale ühte laadimist vastu 8 päeva, on kindlasti säästlikum kui suured ülikooli saalid oma elektritarbimisega. Kui kogu maailm liigub aina loodussäästlikuma eluviisi poole, siis arvan et õppimine ja selle viisid ei tohiks ka maha jääda. Loodussäästlik õppimine on tuleviku uus viis õppimiseks. Kuna see blogi on selles mõttes hea, et need postitused jäävad siia veebi ringlema ja ära ei kustu, siis saan 10 aasta pärast vaadata, kas asjad on nii arenenud nagu arvasin. Lisan siia ühe väikse videoklipi sellest, mis võib vabalt 10 aasta pärast täiesti reaalne olla.
Naistesaade juba teab, kuidas 10 aasta pärast elatakse. Mina kujutan küll ette et minu uuest polar loopist tõuseb välja hologramm-ekraan. Nutimasinad on praegu nii suures arengus, et need mõtted pole üldse nii võimatud.
Minu e-kursus
Kui nüüd rääkida minu e-kursusest, siis mina jäin oma ülesannetega väga maiseks. Ma sain omale hiljuti "uue" nahkdiivani - ühe vana, teise uus. Selle seisukord pole üldse hea, aga tundsin selles suurt ja mahlakat väljakutset. Mis saakski parem olla, kui minu diivani imelise muutumise saab jagada e-õppeks. Lahendan oma e-õppe nii, et iga postitus ( täpsemalt on neid 5), on üks osa mööbli muutusest. Õppija jaoks on tema enda otsustada, millise väsinud nahkmööbli ta valib. Kursus toimiks nii, et vajalikud vahendid saadan osalejatele mina, see tähendab et teeme kõike koos ja samade materjalidega, aga koht ja aeg on erinev. Kirjutan 5 blogipostitust, kus igaüks on samm lähemale ilusale nahkdiivanile. Lisan kindlasti igasse oma postitusse palju pilte ja videoid ning ootan sama ka õppijailt.
Postitused/e-õppe päevad:
1. Tutvustuspostitus + minu diivan.
Saadan kõigile postiga vahendid, õppija valib välja oma mööblitüki ja loob ka selle tarbeks blogi.
2. Remont ja parandus (Suured augud ja katki rebenenud nahk)
3. Vana lõhn ja bakterid
4. Nahamõrad ja nende parandus.
5. Puhastus, hooldus, läige ja kuidas parandused kauakestvaks muuta.
Igal nädalal teen ühe postituse ja õppijatelt ootan sama.
Blogimiseks kasutame bloggerit, videoid lisan youtube'i ja pidevaks vestluseks kasutame whatsapp vestlust, sest seal saame jagada nii muresid, pilte kui ka videosid. Arvan, et rõõm isetehtud asjast on suurim rõõm. Kindlasti panen rõhku sellele, et kõik see töö kursuse vältel oleks soodne.
Ilusat päikselist Maid!! :)
No comments:
Post a Comment