Tervitus!
Ma mäletan kui meile toodi koju esimene arvuti, see oli minu jaoks nagu ilmaime. Milline imeline vidin ja mida kõike see veel meile võimaldas. Nüüd muidugi on kohutavalt naljakas seda mõelda, aga esialgu polnud mul aimugi, et seal on veel midagi peale Paint'i ja Neti.ee. Paint oli juba tõeline WOW-efekt. Võin julgelt öelda, et eks need olid tegelikult esimesed sammud sotsiaalse õppimise suunas. Neti.ee ikkagi oli põhiline otsingumootor. Esialgu lubas see meil ju telefoniraamatud unustada, mis oli ikka tõeline boonus! Neti.ee viitas sellistele lehekülgedele nagu 1182.ee ja 1188.ee .
Kui nüüd mõelda tehnoloogia arengule ja refereeritavale materjalile, siis ma julgen nii enda kui ka tarkade meeste (Anderson, Armstrong, Franklin, Bandura) seisukohalt öelda, et sotsiaalne õppimine on siiski pigem positiivse mõjuga. Näiteks tooksin välja konstruktivismi. Inimesed saavad kiirelt ligipääsu nii suurele materjalile, mis internetis liikleb. Kaasates sinna enda kogemused, oskused, teadmised jne, saab konstrueerida midagi uut. Siinkohal on kindlasti näha suurt erinevust. Ma tooksin näiteks põhikooli referaadid aastast 1982 ja kõrvutaksin need 2016 aasta referaatidega. Informatsiooni kättesaadavus on nii suurelt muutunud, et lapsed arenevad läbi selle palju rohkem.
Siinkohal ma nõustun Pete Pelbergiga (
PETE ON SIIN), et grupis töötades on inimesed produktiivsemad või siis saavutavad paremaid tulemusi. Kui 2016 aasta põhikooli õpilane kasutab oma töös annaabi.ee tekste, siis on see tekst kellegi poolt tehtud. Kui ta lisab oma töösse materjale vikipeedia.ee lehelt, on keegi need tekstid sinna jällegi lisanud, Ma võiksin lõputult neid näiteid tuua. Küsimus on aga selles - kas see mitte pole ka tiimina töötamine? Näiteks - annaabi.ee lehel peab kasutatud dokumendi eest maksma annaabi punkte. Kirjutaja aga teenib iga lugemise/allalaadimise pealt. Mina näen et see on justkui mingisugune koostöö liik. Otseloomulikult ma ei vaidle, kui keegi soovib vastupidist väita.
Kui rääkida nüüd sellest 25 000 inimese ülemaailmsest jooksmisest, millest Pete Pelberg on videos räägib, näen ma meeletut kogukonnatunnet. See on jälle natukene teistmoodi. See on midagi omakasupüüdmatut, mis üle maailma inimesi ühendab. Sellegipoolest me näeme, et inimene pole mitte mingil juhul loodud üksi töötama. 16.saj töötasid muusikud ja kunstnikud üksi, aga praegu on 21.saj. Miks muidu loodi Orkut, Skype, Facebook (videokõned, vestlusaknad jne jne). Mina isikult arvan, et inimesed on loodud koos töötama, ja sotsiaalne tarkvara oma võimaluste ja ülemaailmse andmebaasiga ainult rikastab seda.
PS! Minu ja Nele grupianalüüsi postituse leiad
siit.