Minu alternatiiv blogile

Tervituuus!

Mina valisin blogile alternatiiviks sellise tarkvara nagu Medium. See on kohati sarnane pinterestiga, aga sellel on ka oma lisand selle näol, et lisaks meeldiva jälgimisele saab sinna ka oma blogipostitusi kirjutada. Ja muide - selle loojad on samad mehed, kes on loonud pinteresti ja twitter ;)

Üks hea asi minu jaoks on ka see, et Medium kontot saab siduda nii Twitteri, Facebooki kui ka Google kasutajaga. Mulle meeldib see, kui ei pea igale poole eraldi kasutajat tegema, sest lõpuks on kasutajaid igal pool päris palju ja see on üks suur segadus.






Peale registreerimist palus Medium mul valida väljatoodud teemadest mulle meeldivamaid, et koostada siis nende abil minu "reading list".

 Peale seda saad hakata elama!
Nagu blogi ikka, saab ise kirjutada ja ka teiste omi lugeda. Aga mis kõige vingem. Kõik inspireerivad laused saab enda jaoks salvestada - tweetida, higlightida või enda jaoks salvestada.

Medium on iga päev täis inspireerivaid ja huvitavaid kirjutisi, mis ei jäta mitte kedagi külmaks. Ja sa saad tunda ennast osakesena sellest Mediumi kogukonnast!

Eesti akvaristid - Facebooki grupp kalapidajatele

Tere!

Uurisime facebooki gruppi nimega "Eesti akvaristid".

KIRJELDUS

Grupp on kõigile akvaariumisõpradele!
Grupis jagatakse mõtteid, ideid, soovitusi ja õpetusi.
Grupis võib postitada: soovin saada/annan ära/ostan/müün/vahetan postitusi, kõike mis on seotud akvaristikaga.

Esialgu panime tähele seda, et postitused on seal grupis üpriski tihedad, kuna liikmeid on 235. Grupp ise on suletud ja sellega liitumiseks peab administraator vastu võtma. 

Palju jagatakse teistega pilte enda akvaariumitest ja nende elanikest. 

Postitusteemasid on erinevaid.

Nt. 

• Kalad ise, nende tõud ja sobivus teiste tõugudega samas akvaariumis.

• Akvaariumi valgus, temperatuur ja õige bakterite sisaldus vees + veevahetus/selle sagedus. 
• Akvaariumi suurus ja kalade ruumi vajadus.
• Teod, krevetid ja karbid ning nende pidamine.

• 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• Elus taimed ja nende kasvatus/hoolitsemine akvaariumis.
• Ostu/Müügi kuulutused akvaariumitele, kaladele, taimedele ja muule dekoratsioonile.
  
  

Tooks näiteks ühe postituse, mis näitab et need inimesed armastavad oma kalu. Nad tõesti elavad teiste muredele kaasa (K.S:Jumal hoidis teda).

Samas on selgelt näha seda, et need inimesed kes on pikalt oma suurt akvaariumi pidanud, ei anna alustajatele( väikse akvaariumi omanikud) väga armu. Nende sõnade järgi on õige akvaarium ainult 150-liitrine ja paljude erinevate taimede ja kaladega ning absoluutselt kõigi vajalike masinatega. Põhiliselt postitavad sinna gruppi pidevalt ikkagi mingi kindel osa inimesi. Selgelt on näha, et need inimesed on väga pädevad ja teavad palju nii kala tõugudest kui ka oskavad väga tihti algajate akvaristide küsimustele vastata. 

Olenemata sellest, et tugevamad akvaristid on vahel üsnagi halastamatult sõnakad, leitakse sellegipoolest alati igale murele/küsimusele lahendus. Tänu targematele saavad ka vähem teadlikud teadlikumaks, seega igal võimalikul juhul on tegemist sotsiaalse õppimisega!

Sotsiaalne tarkvara ja selle kaudu õppimine - hea või halb?

Tervitus!

Ma mäletan kui meile toodi koju esimene arvuti, see oli minu jaoks nagu ilmaime. Milline imeline vidin ja mida kõike see veel meile võimaldas. Nüüd muidugi on kohutavalt naljakas seda mõelda, aga esialgu polnud mul aimugi, et seal on veel midagi peale Paint'i ja Neti.ee. Paint oli juba tõeline WOW-efekt. Võin julgelt öelda, et eks need olid tegelikult esimesed sammud sotsiaalse õppimise suunas. Neti.ee ikkagi oli põhiline otsingumootor. Esialgu lubas see meil ju telefoniraamatud unustada, mis oli ikka tõeline boonus! Neti.ee viitas sellistele lehekülgedele nagu 1182.ee ja 1188.ee .
Kui nüüd mõelda tehnoloogia arengule ja refereeritavale materjalile, siis ma julgen nii enda kui ka tarkade meeste (Anderson, Armstrong, Franklin, Bandura) seisukohalt öelda, et sotsiaalne õppimine on siiski pigem positiivse mõjuga. Näiteks tooksin välja konstruktivismi. Inimesed saavad kiirelt ligipääsu nii suurele materjalile, mis internetis liikleb. Kaasates sinna enda kogemused, oskused, teadmised jne, saab konstrueerida midagi uut. Siinkohal on kindlasti näha suurt erinevust. Ma tooksin näiteks põhikooli referaadid aastast 1982 ja kõrvutaksin need 2016 aasta referaatidega. Informatsiooni kättesaadavus on nii suurelt muutunud, et lapsed arenevad läbi selle palju rohkem.
         Siinkohal ma nõustun Pete Pelbergiga (PETE ON SIIN), et grupis töötades on inimesed produktiivsemad või siis saavutavad paremaid tulemusi. Kui 2016 aasta põhikooli õpilane kasutab oma töös annaabi.ee tekste, siis on see tekst kellegi poolt tehtud. Kui ta lisab oma töösse materjale vikipeedia.ee lehelt, on keegi need tekstid sinna jällegi lisanud, Ma võiksin lõputult neid näiteid tuua. Küsimus on aga selles - kas see mitte pole ka tiimina töötamine? Näiteks - annaabi.ee lehel peab kasutatud dokumendi eest maksma annaabi punkte. Kirjutaja aga teenib iga lugemise/allalaadimise pealt. Mina näen et see on justkui mingisugune koostöö liik. Otseloomulikult ma ei vaidle, kui keegi soovib vastupidist väita.
Kui rääkida nüüd sellest 25 000 inimese ülemaailmsest jooksmisest, millest Pete Pelberg on videos räägib, näen ma meeletut kogukonnatunnet. See on jälle natukene teistmoodi. See on midagi omakasupüüdmatut, mis üle maailma inimesi ühendab. Sellegipoolest me näeme, et inimene pole mitte mingil juhul loodud üksi töötama. 16.saj töötasid muusikud ja kunstnikud üksi, aga praegu on 21.saj. Miks muidu loodi Orkut, Skype, Facebook (videokõned, vestlusaknad jne jne). Mina isikult arvan, et inimesed on loodud koos töötama, ja sotsiaalne tarkvara oma võimaluste ja ülemaailmse andmebaasiga ainult rikastab seda.

PS! Minu ja Nele grupianalüüsi postituse leiad siit.

Minu kaart e-õppes

Tervitus!

Olen mitu päeva oma peas idealiseerinud mõtet teha mingi vinge videoblogi postitus, aga kui kevad ja tervis teisiti otsustavad, siis jääb seekord tekstipostitus.


See, et me kasutame palju sotsiaalset tarkvara, tundub täiesti tavaline ja iseenesest mõistetav. Kui hakkasin mõtlema nende erinevate sotsiaalsete tarkvarade peale, kus mina õpin, siis sain kirja päris suure osa. Ma arvan et praegune ühiskond on totaalselt internetis üles kasvanud ja kasutavad igal hetkel oma elu lihtsustamiseks sotsiaalset tarkvara. Võime tuua näiteks tekstitöötlusprogrammid koolitöödes, või eri riikides asuvate ettevõtete vahel tehtavad skype ärikõned. Võimalusi on tohutult. Nii tunnen ka mina, et ma olen täielikult ennast sotsiaalmeediaga ja sotsiaalse tarkvaraga ära mugavdanud. Koostasin kaardi enda poolt kasutatavate sotsiaalsete tarkvarade kohta, samas - on veel palju neid tarkavarasid, mida igapäevaselt kasutan, aga seal ära ei märkinud. Võibolla seetõttu, et ei pidanud seda hetkel oluliseks. Tahtsin keskenduda pigem neile, mis mulle iga päev midagi õpetavad.
Lähenesin nii, et suuremate ikoonidega logod on minu jaoks igapäevaselt rohkem kasutuses ning väiksemad mitte nii palju. Selline on see kaart täna, võibolla järgmine nädal oleks see hoopis teistsugune.